5 nippi baristalt, kuidas kodus head kohvi valmistada

Igatsed üht tõeliselt head tassitäit kohvi, aga kõik internetist leitud koduse kohvivalmistamise juhised ajavad pea ringi käima? Siin on viis põhilist soovitust, mida järgides võid kindel olla, et igast kohvitassist saab tõeline nauding.
Opening beeans

Kas ma vajan hea kohvi tegemiseks profitehnikat?

Pole vahet, kas teed kohvi kodus või seda valmistab tipptasemel tehnikaga professionaalne barista – mõlemal juhul võib see kas õnnestuda või mitte. Põhiline erinevus odavate ja kallite kohvimasinate vahel on erinevate masinaosade kvaliteet, tööd teevad need sisuliselt samamoodi. Et koduski kohvikuväärilist kohvi teha, tasub investeerida korralikku ja töökindlasse masinasse. Lisaks masinale saab kohvi valmistada ka käsitsi. Need vahendid on samad nii kodudes kui ka kohvikutes.

medium paulig3

Siin on juhuslikus järjekorras viis põhilist  kohvi kvaliteeti mõjutavat tegurit:

  • Kohv – mis kohvi kasutad, kus see on kasvanud ning kuidas töödeldud 

  • Vesi – vee kvaliteet ja temperatuur 

  • Vahekord – kohvi ja vee vahekord, kui kange kohv tassi saab

  • Tõmbeaeg – mis jõuab kohvipurust kohvitassi

  • Puhtus – õiged puhastusvahendid 

1. Kohv

  • Kust see pärit on? Kas see on kohvisegu, päritolumaakohv või ainult ühe kohviistanduse toodang? Kas on 100% araabika kohvioad või on lisatud ka robusta kohviube? Mis alasordi taimest on kohv pärit? Kus ja kuidas see kasvatati ja kuidas saak koristati?

  • Töötlemisviis: naturaalne/kuivtöötlemine, anaeroobne töötlemine, ilma kohvimarja kooreta kuivatamine, osaliselt koos viljalihaga ehk „mesine“ kuivatamine, poolkuiv protsess, täielik märgprotsess… Nii palju erinevaid meetodeid, nii palju erinevaid maitseid!

  • Kas kohv on mahepõllumajandusest või mitte? Väetised ja pestitsiidid mõjutavad suurel määral kohvisaaki, aga lihtsustatult võib öelda: mahepõllumajandusest pärinev kohv on puhtam. Lisaks mahepõllumajandusest pärinevale kohvile on ka teisi jätkusuutlikke kohvi kasvatamise viise. Loomulikult ei ole jätkusuutlikul kohvil üht ja kindlat „jätkusuutliku kohvi“ maitset. Sellegipoolest mängib jätkusuutlikkus kohviahelas olulist rolli ning seda peaks kindlasti silmas pidama. Jätkusuutlik kohv teeb head, seega maitseb ka hästi.

  • Röstimisprofiil ja röstimisaste – see on mängumaa, kus kasutatakse kohvist parima väljavõlumiseks erinevaid aja ja temperatuuri kombinatsioone. Röstikoja panus kohvi maitsesse on mõõtmatu, kuna just tänu röstimisele avalduvad rohelises kohvioas peidus olevad maitsed. See juhtub näiteks tänu Maillardi reaktsioonile ja Streckeri lagunemisele, kui nimetada mõned olulisemad keemilised protsessid, mis kohvi röstimisel toimuvad.

  • Pakend: kohvi pakendamiseks kasutatakse mitmeid erinevaid materjale, pakendi kinnitamise võimalusi ja erinevaid ventiile, mis lasevad pakist õhu välja, kuid ei lase õhku sisse. Oluline on meeles pidada, et kohvi peaks alati hoidma selle originaalpakendis. Pakendit omakorda peaks õhukindlalt sulgema või hoidma seda õhukindlas anumas.

2. Vesi

Vee kvaliteedil on lõpuks tassi voolava kohvi maitses oluline osa. Alustuseks peaks vesi olema värske ja joogivee kvaliteediga. Seejärel peab juba hindama, kas vee koostises on ebavajalikke aineid ning kas mineraalide sisaldus vees on tasakaalus või peaks vee karedusega midagi ette võtma.

Maailma erikohvide liidu Specialty Coffee Association (SCA) soovitusel peaks kohvi valmistamisel vee temperatuur olema vahemikus 90-96°C. Vee temperatuur mängib kohvi valmistamisel olulist rolli, seega võid ise katsetada, kuidas erineval temperatuuril vesi kohvi maitset mõjutab.

Pouring from french press

3. Kohvi ja vee vahekord

  • See tähendab, kui palju kasutame ühe tassi kohvi jaoks vett ja kohvipuru. SCA soovitab kasutada iga 1000 ml (1 l) kuuma vee kohta 55 g kohvipuru, muutes kogust ± 10%. Seega on SCA soovituslik kohvi ja vee vahekord 1:20.

  • Inimesed arvavad sageli, et kange kohv tähendab tugeva maitsega kohvi. Tegelikult väljendub kangus selles, kui palju on ühe tassi kohvi hulgas lahustunud kohvioa osakesi. Kange kohvi vastand on lahja ja vesine kohv.

4. Tõmbeaeg

See tähendab, kui palju ja milliseid lahustuvaid osi suudame kohvipurust kohvitassi eraldada. Kohvis sisalduvad osakesed eralduvad kohvi valmistamise erinevatel hetkedel ning erinevas tempos. Seega peame silmas pidama järgmist:

  • Jahvatusaste: Kohvi jahvatusaste tuleks valida selle järgi, mis meetodil kohvi valmistad. Jahvatusaste on seotud sellega, kui kaua saab vesi kohvipuruga valmistamise jooksul kokku puutuda. Õigeks jahvatamiseks kasuta korralikku kohviveskit, mitte lihtsaid ühe teraga veskeid, mille saad osta 10 € eest.

  • Meetod: tõmmis, täielikult vees tõmbamine või rõhuga surumine?

  • Vahend: automaatne filtrikohvimasin, Aeropress, Chemex, Vandola, sifoon, presskann, Hario V60 või muu sarnane, espressomasin…

  • Mis tüüpi filtrit kasutad? Kui see on paberist või kangast, pead seda kindlasti enne kohvivalmistamist veega niisutama!

  • Vahel võib kohvi tõmbamisprotsessile kaasa aidata, kui luua turbulents – kohvipuru ja vee liikumine filtris.

Drinking coffee from Paulig cup

5. Puhtad vahendid

Puhtust tasub ikka ja aina meelde tuletada... Hoia pesušvammi agaralt töös ja kasuta korralikke puhastusvahendeid. Iga päev. Keegi ei taha juua kohvi, mis on juba tund aega kannus seisnud. Eriti, kui see kann on seisnud kuumaalusel – kohvis sisalduvad õlid liisuvad, mõnus aroom kaob ja kohv muutub kangemaks, sest veeaur õhkub vaikselt kannust välja. värske kohv = parim kohv.

medium DSC00445

Püsi järjekindel!

Kui oled leidnud kõikide eeltoodud punktide vahekorra ja retsepti, mis sulle meeldib, jää selle juurde ja tee kõiki samme võimalikult samamoodi ka erinevate kohvidega. Kui muudad üht osa kogu protsessist, muutub ka lõpptulemus. Kui tahad midagi muud proovida, muuda korraga vaid üht muutujat, mitte mitut. Näiteks kui tahad muuta kohvi ja vee vahekorda, jää ikka täpselt sama tõmbamisaja juurde.