Kuidas valmistada head filtrikohvi: kohvi valmistamine edasijõudnutele

Kui palju kohvi peaksite veega võrreldes kasutama? Normi kohaselt tuleks kasutada 60 grammi kohvi 1000 grammi vee kohta (1 : 16,5). Sellise suhte korral ei saa midagi valesti minna ja tulemuseks on keskmise kangusega tasakaalustatud tassitäis, mille maitses on tunda kohvile iseloomulike omadusi.

Mis juhtub, kui kasutate teistsugust suhet? Vaatame suhet 1 : 15. Nüüd kasutate küll sama palju kohvi (60 grammi), kuid vee kogus on nüüd 900 grammi. Seega kasutate vähem vett sama koguse kohvi jaoks, mis annab teile kangema ja täidlasema kohvi. Suhte 1 : 18 (60 g / 1080 g) korral saate aga mahedama ja iseloomulikuma maitse, kuid mitte niivõrd täidlase tassitäie.

Konkreetse kohvi jaoks retsepti loomisel peate lihtsalt proovima erinevaid suhteid sama jahvatusastmega kohvi puhul, et leida endale sobivaim. Proovige kodus sama teha! Kui tunnete, et viimane tassitäis oli liiga kange ja te ei saanud sellest piisavalt maitseid, kuid tõmbamise aeg oli piisav, valmistage järgmine tass mahedama suhtega.

Erinevate tõmbamisastmete testimiseks peaksite alati kasutama kaalu. Vastasel korral võite vee ja kohvi suhte valimisel kergesti eksida.

Nagu eespool märgitud määrab kohvi tõmbamise aeg jahvatatud kohviterade suuruse. Ideaalses olukorras määrab tõmbamise aeg, kui peeneks või jämedaks jahvatatud kohvi tuleks kasutada. Kui peate kasutama lühikest tõmbamisaega (nt espresso puhul), siis peab kohv olema väga peeneks jahvatatud, et vesi saaks kohvist kätte kõik head maitsed ja kohv ei jääks liiga lahjaks.

Kui teie meetod/seade nõuab aga pikka tõmbamisaega (nt presskannu puhul), peate kasutama jämedamaks jahvatatud kohvi, et kohv ei tõmbaks üle. Selle suurepärane näide on Chemex, millel on väga paks paberfilter, kuid tõmbamise aeg peaks olema üsna sarnane teistele ülevalamismeetoditele.

Veetemperatuur unustatakse üsna sageli ära, kuigi see on ülimalt oluline hea kohvi valmistamiseks. Kui kasutate kohvi valmistamiseks liiga kuuma vett, on oht, et kohv tõmbab üle ja maitseb kibedalt. Teisest küljest võib liiga külma vee kasutamine anda lahja ja hapu kohvi. Me ei soovi kumbagi neist variantidest.

Uuringud on näidanud, et kohvi valmistamiseks on sobiv veetemperatuur 90,5–96 °C. Madala temperatuuriga tõmmates eraldub kohvist vähem lahustuvaid osi ja maitse jaotub erinevalt kui kuumema veega. Üldiselt tuleks tumedamate röstide puhul eelistada madalamaid temperatuure, sest kõrgemal temperatuuril valmistatud kohv võib olla liiga kibeda maitsega. Heledamate röstide puhul tuleks aga nende kõrgema tiheduse tõttu kasutada kõrgemaid temperatuure, sest hea maitse saavutamiseks on vaja veest natuke rohkem väge.

Veele tuleb tähelepanu pöörata, kuid see ei tohiks olla prioriteediks. Ma ei soovita veetemperatuuri muuta enne, kui kõik muud tegurid (tõmbamise suhe, aeg, kohviterade jämedus jne) on ideaalselt korras ja te soovite seejärel parandada mingit konkreetset maitset. Kõrgem temperatuur kipub tagama magusama kohvi ning madalam temperatuur toob välja erksamad ja happelisemad maitsed.

Tilkumine on kohvi valmistamise juures oluline aspekt. Halva tilkumise korral võib muidu täiusliku tassitäie ära rikkuda. Mis on halb tilkumine? Järgmisel korral, kui kohvi valmistate, kontrollige kas kohvikiht on pärast kohvi valmistamist ühtlaselt sile või on selle keskel sügav kraater? Selline kraater on suurepärane näide halvast tilkumisest. Ühtlaselt sile kohvikiht tähendab ka ühtlast läbivoolu, mis võrdub hea kohviga. Kui valmistate kohvi käsitsi, proovige vett jaotada võimalikult ühtlaselt. Mina kasutan alati spiraalseid liigutusi: alustan keskelt ja lõpetan valades anuma servadesse. Aitab see, kui teie veekannul on pikk tila, mis teeb vee valamise lihtsaks ja kontrollitavaks.

Tilkumise tehnika mõjutab nii tõmbamise aega kui ka temperatuuri. Rohkem vett filtris tähendab, et veel on rohkem jõudu kohvikihi läbimiseks, mis annab lühema tõmbamisaja. Samamoodi tähendab suurem kogus vett filtris üldiselt kõrgemat veetemperatuuri, kuna valmistusseade ei eemalda veest kogu kuumust. Lühidalt öeldes – kui soovite happelisemat kohvi, tilgutage aeglasemalt ja kui soovite magusamat tassitäit, tilgutage veidi kiiremini.

Õitsemine, nagu sõna ise juba näitab, on minu arvates kõige ilusam pilt kohvi valmistamisel. Õitsemine esineb siis, kui valate kuuma vee värskelt jahvatatud kohvi peale. Seejärel vabastab kohv süsihappegaasi, mis gaseerib kohvikihi. Need mullid õitsemise ehk kohvi valmistamise ajal on samasugused nagu Coca Colas või Fantas. Karboniseerimine muudab kohvikihi laiemaks ja võib seda isegi kahekordistada. Õitsemist peetakse oluliseks osaks hea kohvi valmistamisel.

Ma panen tavaliselt oma filtrikohvi õitsema 50–100 grammi veega. Hea lahendus on kasutada kolm korda rohkem vett kui kohvi. Näiteks kui kasutate 20 grammi kohvi, siis panete selle õitsema 60 grammi veega. Õitsemise aeg sõltub sellest, millist kohvi te kasutate. Värskelt röstitud kohv vajab pikemat õitsemisaega (30–45 sekundit) ja vanemad röstid lühemat aega (15–30 sekundit). Õitsemise aeg sõltub ka röstimisastmest, kuna heledamatele röstidele meeldivad pikemad õitsemisajad ja tumedamatele röstidele lühemad, et need üle ei tõmbaks.

Miks see tähtis on? Mõelge õitsemisele nagu soojendusele enne sportimist. Et saaksite anda oma parima, peate lihaseid soojendama nii, et need saavutaksid oma täieliku potentsiaali. Õitsemine võimaldab kohvil jõuda oma täieliku potentsiaalini. See aitab luua ühtlase kohvikihi ja seega ka ühtlase läbivoolu. Süsinikdioksiid on veele tõkkeks, mis võib takistada veel kohvi seest kõigi suurepärasete lahustuvate osakeste kätte saamist.